Antud artikli eesmärk on tutvustada ühte hüpoteesi, milleni
ma jõudsin 2008. aasta Septembris vaadates Interneti vahendusel
John Searle'i poolt peetud loengut ja Hod Lipson'i poolt
peetud ettekannet.
ma jõudsin 2008. aasta Septembris vaadates Interneti vahendusel
John Searle'i poolt peetud loengut ja Hod Lipson'i poolt
peetud ettekannet.
Lühidalt öeldes on minupoolne definitsioon selle loo kirjutamise hetkel järgmine: X on "eneseteadlik", kui ta
loob ise X tegevuse tulemuste hindamise funktsiooni, mille väärtus kajastab tulemuse kasulikkust X-le.
loob ise X tegevuse tulemuste hindamise funktsiooni, mille väärtus kajastab tulemuse kasulikkust X-le.
Näiteks Hr. Hod Lipson'i poolt ettekandes demonstreeritud robot
ei kvalifitseeru minu poolt toodud definitsiooni kohaselt
eneseteadlikuks, sest tulemuse hindamise funktsioon (mida rohkem
robot edasi liigub, seda suurem hinne on) oli arendajate
poolt ette antud.
Muud mõttekäigud, mis tollest hüpoteesist selle tõele vastavuse
korral järelduvad, jätan igaühe enda teha, aga et seda järelduste
tegemist tiba suunata, kohe ennetavalt mõnedele järeldustele
oponeerida, käin välja järgmised väited:
ei kvalifitseeru minu poolt toodud definitsiooni kohaselt
eneseteadlikuks, sest tulemuse hindamise funktsioon (mida rohkem
robot edasi liigub, seda suurem hinne on) oli arendajate
poolt ette antud.
Muud mõttekäigud, mis tollest hüpoteesist selle tõele vastavuse
korral järelduvad, jätan igaühe enda teha, aga et seda järelduste
tegemist tiba suunata, kohe ennetavalt mõnedele järeldustele
oponeerida, käin välja järgmised väited:
- Enesetappu sooritavad inimesed on eneseteadlikud.
- Inimesed saavad lähtuda vaid enda teadmistest. Juhendajad ja õpetajad saavad vaid välja käia ideid, millest inimene siis ise valib, mille kasulikkuse üle inimene, õppija, ise otsustab.
- Inimesel Y ei ole võimalik täita teise inimese, Z, käsku ilma, et ta lähtuks vähemalt mingil määral oma teadmistest. Vastupidisel juhtumil peaks inimene Z absoluutselt kõik detailselt ära tegema, mistõttu inimese Z poolne käsu andmine muutub mõttetuks, sest Z tuleb tolle käsu täitmise aitamiseks teha ära absoluutselt kõik need samad tegevused, mis tal tuleb ära teha siis, mil ta inimese Y'ga üldse tegemist ei tee.
Minu viimasest abi-väitest, muideks, järeldub, kuidas tellijana või kliendina saada tellimuse täitjalt võimalikult head tulemust: ühtegi sellist asja, milles tellimuse täitja oskuslikum, kogenum, on, ei tohi talle ette dikteerida, sõltumata sellest, et ollakse kliendina kuningas. (No, seda välja öeldes riskisin nüüd küll oma nahaga, aga ma ei ütle miks. :-)
2 comments:
Kolmas punkt on muidugi jama. Tegelikult näitab see ainult ühte - artikli autor pole iialgi käinud (tootmisliiniga) tehases, veel vähem seal töötanud :)
Tegelikult on võimalik kogu protsess ette kirjutada. Sellel teoorial põhinevad näiteks ISO 9k ja 14k seeria standardid. Tõsi, inimene muutub siis suurelt osalt robotiks.
Teisalt on võimalik ette kirjutada töövahendid ja oodatav tulemus. Selle põhineb enamik loomingulist tulemust (näiteks ming tarkvara) tahtvatest riigihangetest.
Tänan kommentaari eest! :-) Aga nagu Te ise väitsite, muutuvad inimesed tootmisliiniga tehases robotite analoogideks, kuid robotitele tuleb ju absoluutselt kõik ise ette öelda, ükskõik siis, mil viisil neid programmeerides.
Samas, üheks tarvilikuks, kuid mitte piisavaks, tingimuseks, et programmeerija saab ühe roboti programmeerimise projekti kohta öelda, "Tehtud!", ja järgmise robotiprogremise projekti kallale asuda, on programmeerimiskeeltes olev võimalus öelda robotile: "Nüüd korda tegevust X."
Liinitöölise koolitaja korral kõlaks see vist umbes nii: "Nüüd palun tee sama moodi, nagu ma ette näitasin, hommikul kella X-st õhtul kella Y-ini."
Post a Comment