16 Nov 2005

50 minutit Abu Ghraib'i ülekuulajaga

15.11.2005 Democracy Now! saatetunnist
on enamik aega pühendatud Tony Lagouranis'i intervjuule.
Väidetavalt on Tony Lagouranis töötanud ülekuulajana
mitmetes Iraagi vanglates, Abu Ghraib kaasaarvatud.

1 Nov 2005

GMO konverents Tallinnas, 13-14.10.2005

Ise ma seal ei käinud ega ole asjaga kuidagi seotud,
kui mõningane väike huvi välja arvata, kuid
sõnavabaduse ja majandusvabaduse pooldajana panen siia
LINGI, kust on
võimalik alla laadida ja kuulata seal toimunud ettekandeid.

Isiklikult arvan, seal läbi kõlanud probleemid
ühilduvad paljuski tarkvarapatendi-teadlike IT-inimeste
muredega: leidub seltkskond, kes soovib, lähtuvatl oma ärihuvidest,
tänapäevases kontekstis orjastada kõiki ülejäänuid
samas valdkonnas tegelevaid isikuid ning leidub hulk ametnikke, kes
seda seltskonda täiest südamest igati aidata soovivad,
mis iganes siis selle aitamise motiivid ka ei oleks.

Noh, võiks ju rääkida, et tervisliku toidu
ning selle valimise vöimaluse olemasolust peaks olema
köik huvitatud, mitte ainult bioloogid, tarbijakaitse, ning
farmerid, kuid ma ei usu, et geneetiliselt muundamaTA
toidu valimise võimalus üht keskmist eurooplast, või
eestlast, rohkem huvitab kui näiteks võimalus valida
erinevate tarkvara pakettide vahel. GMO-vaba toidu olemasolu lihtsalt
ei huvita peale spetsialistide ja möne väärastunud
kodaniku, näiteks mina, mitte kedagi.

No, hästi, see oli nüüd
küll minu, väga subjekiivne
ja ilma korraliku argumentatsioonita,
arvamus, aga ütleme nii, et empiiriline arvamus.

27 Oct 2005

50 minutit Abu Ghraib'i vanglaülemaga

26.oktoobri(2005) Democracy Now! saade koosneb 50min ulatuses
intervjuust, endise kindrali, Janis Kaprinski'ga, kelle
alluvuses oli nii Abu Ghraib kui ka, tema enda väitel,
kõik ülejäänud Iraagi vanglad.

Minule jäi kõrva saate lõpupoole
kõlanud väide, et Guantanamo lahe vanglas
olevaid vange ei olevat, vähemalt mingil ajaperioodil,
üldse plaaniski olnud kunagi vabastada.
Intervjuu osa algab pärast 8min ja 30s möödumist ,kuid
soovitan 26.oktoobri saadet hakata kuulama
hoopis alates 6. minutist.
Nimelt, hetkel 6min 15s kuvatakse vahepalana
mingi videolõik, mille taustaks oleva muusika sönad
on minu meelest küll töeliselt head,
eriti veel just kombineeritudselle,
minu meelest väga andekalt lauldud,
viisi ning laulja häälega.

Refrääni sõnad on:
"And prove to me America that You care,
and prove to me America, you're aware."

Minu isiklik, subjektiivne, arvamus Janis Kaprinski'st
on, et jah, ta ei ole tõesti ainuke süüdlane,
kuid KUI ta tõesti inimlikkust niiviisi hindab nagu
ta väidab end hindavat, siis ei teinud ta oma tööd
siiski piisavalt korrektselt ning on siiski,
KOOS TEISTE kõrgemat järku, võimalik,
et pahatahtlike, ametnike ning
sõjaväelastega üpris otseselt
süüdi. Kui ikka on näha, et asjad kisuvad
viltu ja ei sõltu nii väga temast,
siis keegi vöi miski ei takista teda ju oma öigustest
lähtuvalt teha paari pressiteadet ja toimuv ise avalikkuse
ette tuua.

27 Sep 2005

FBI lugupidamisest inimelude suhtes

26. Septembri, 2005, DemocracyNow!
andmetel(pealkiri:"FBI Shoots Dead
Puerto Rican Nationalist Leader") saatis
FBI, selle asemel, et inimest arreteerida
ja kohtu ette viia, lihtsalt salga
hästivarustatud püssimehi
rahumeelsesse külasse ning lausa
helikopteriga varustatud püssimehed
lasid ilma ühegi arreteerimiskatseta
inimese lithsalt tema majas maha.

Ma ei ole küll mingi relvandus- ega turva-
ega politsei-operatsioonide ekspert ning
seisuga 26.09.2005 ei ole ma kursis ühegi
riigi vastavate jõustruktuuride "hingeeluga",
kuid mul on küll kahtlus,
et relvastatud kurjategijatega
tegelemiseks on tavalisel politseil
oma vastava varustuse ja väljaõppega
salgad olemas. Kahtlen, et lihtsalt, ausa ja "rutiinse",
jõuviisilise arreteerimise jaoks ei
ole küll vajadust FBI'l
oma hävitussalka "objektile" saata.

Võiks ju öelda, et kuidas eelpool
kirjeldatud juhtum üldse võimalik saab olla
ning et ma lähtun siin ju ka
ainult ühest allikast, mis edastab
kah tagatipuks, antud juhtumil, vaid ühe
osapoole versiooni, kuid kui panna
see tekst muude USA poliitikas ilmsiks
tulnud asjaolude konteksti, siis
asjade selline kulg nii väga
ebausutavana kahjuks siis enam ei tundugi.
Vähemalt minu jaoks.

Kahjuks ma pean ka nentima, et kuigi
üks osa eestlastest, mina kaasa
arvatud, tunneb ennast halvasti seoses
eesti poliitikute(E.S_____r, A.L____ok,
A.A___p, M. R__s == M.R__d, jne.)
korrupeeruvusega, siis õnneks meil
eelpool kirjeldatud aktsioone siiski
riigiorganite poolt VEEL ei korraldata.

Paraku kipub, jah, vist nagu paika
pidama, et oma kodu on ikka see
kõige parem koht. See eelmine
lause oli siin iroonia.

19 Jul 2005

Iisrael võrreldult Palestiinaga

Tegelikult ma sellel teemal kirjutama ei hakka, sest
ma tahan Google-mise ja suure portsu erisuguste, eri allikatest
pärit materjalide lugemise asemel tegelda rohkem isiklike
asjadega, kuid mainin, et Democracy Now! saatetunnis käsitleti
seda teemat väga huvitavalt 18. Juuli(2005) saate teises pooltunnis ja 17. Augusti(2005) saates.


18. Juuli(2005)saates oli Amy Goodman'i saatekülalisteks 3 eri usust naisterahvast, Kristlane, Muslem ja Juut. Kõik 3 väitsid, et konflikti ei põhine usulistel erinevustel. Eks seda, mida nad täpselt väitsid, vaadake ise vastavast intervjuust.

Ühe võimaliku, kuid kahjuks ühekülgse, allikana väärib mainimist ka Machsom Watch

15 Jun 2005

Terrorivastasest sõjast

Ma ei hakka jälle pikalt kirjutama, et USA üks üldiseid mustreid on kiiruga, emotsioonidest lähtuvalt, otsus, näiteks mõni seadus, vastu võtta ja siis hiljem seda tükk-tüki haaval parandama hakata.

Samas, mul on tõesti hea meel tõdeda, et tänu Interneti laiale juurdumisele on peaaegu igale inimesele, kes on teemasse natukenegi pikemalt süveneda viitsinud, selge, et väljendit, terrorivastane sõda, kasutatakse väljaspool USA'd vaid ettekäändena oma kuritegude õigustamiseks ning USA's ise teiste rahvaste terroriseerimiseks. Jätame siin kohal kõrvale sellised, väikesed, poliitilises kontekstis orjarahvad, nagu Eesti, kellel ei jää muud üle kui oma enda julgeoleku huvides oma arvamus enda teada jätta ja lamba kombel kaasa määgida.

Ma võin nüüd küll eksida, aga mulle on kuhugi mälusoppi meelde jäänud seik, et isegi Eestist oluliselt tugevamad riigid nagu Saksamaa ja Prantsusmaa tegid "mää mää", kui G. W. Bush ütles: "You are either with us or you are against us in the fight against terror."

Mis terrorivastasesse sõtta puutub, siis suure Democracy Now! fännina sattusin kuulama ühte huvitavat intervjuud, mis oli tehtud ühe, inimese enda väitel, endise FBI töötajaga. See, väidetavalt, endine FBI töötaja käsitles seda teemat hoopis sellisest huvitavast vaatenurgast, mida ma siia maani mujalt meediast nagu nii väga märganud ei ole.

Minu tähelepanu köitnud võtmeväited minu enda, subjektiivses, sõnastuses:

a) Oluline on tabada KURJATEGIJA pommiga, ning see, mis usku see kurjategija on, ei oma mingit tähtsust.

b) Isegi pärast 911'te moodustavad islamistid tühise osa pommipanemiste või muidu tapmistega tegelevatest rühmitustest, seda ka ka kuritegude toime panemise ning ohvrite arvu poolest.

c) Järeldus punktidest a ja b: kurjategijaid ei ole võimalik leida usu järgi.

d) Põhjus, miks 911'e sündmusi ära hoida ei õnnestunud, ei seisne selles, et info poolik oleks olnud, vaid hoopis selles, et FBI peakontoris ei toimi bürokraatia piisava efektiivsusega, st. haldustegevus oli puudulik. No hästi, eelmises lauses väidetu on õnneks siit-sealt läbi kajanud ning ei ole nii väga uudne, aga ma arvan, et see väide on siin punktide loetelus igati kohane ja minu teksti ülesehituse seisukohast vajalik.

e) Põhjus, miks FBI haldussuutlikkus madal on, seisneb selles, et FBI on sisuliselt mitteavalik, ametnikele keskendunud, asutus, mille üle puudub avalikkusel järelvalve. Endise Hondurase suursaadiku, väidetavalt sõjakurjategija, John Negroponte nimetamine FBI ja CIA kõrgeimaks ametnikuks ning salastatuse veel suurem suurendamine EI TEGELE PROBLEEMIGA, vaid ainult HALVENDAB FBI võimet kuritegevusega võidelda.

Ma arvan, et eelnevast võib teha järelduse, et vähegi avatuselele(jah, rõhutan, NATUKENEGI) püüdlevas ühiskonnas saavad riigiasutused(võibolla ka poliitiline aparaat?) ühiskonna kui terviku seisukohast vaadates tulemuslikult töötada ainult siis, kui nad on avalikkuse ees vastutavad ja vähemalt mingilgi määral läbipaistvad.

Ma ei viitsi kogu taskuhäälingu saadet uuesti läbi kuulata, et konkreetseid tsitaate kirjutada, aga vähemalt üks hea näide, kuidas avavalikkusega mitte koostööd tehes on võimalik ka kõige lihtsamal ja süütumal projektil ebaõnnestuda, leidub 02.06.2005 Linnar Viigiga tehtud Tehnokrati intervjuus.

31 May 2005

Yks hypoteetiline seos

Mul tekib kyll v2gisi kysimus, et kas eksisteerib mingi seos omaaegse Eesti elekrijaamade erastamise ning maailmapanga erastamishimulise poliitika vahel?

Kysimus oleks seisnenud selles, et kas oli nii, et alguses l2ks Mart Laar seoses v2heste kogemustega 8nge ja alles hiljem, kui ta oma veast aru sai, siiski intelligentse ja yldjoontes ausa inimesena, l8petas selle jama 2ra?

OK, tunnistan, et ma pean ise k8igepealt ajaloolisi materjale, ajalehti, jne.
dokumente selle kohta uurima, ning siis hiljem sama kysimuse kuidagi sisukamalt, l2bim8eldumalt ja v8ibolla ka viisakamalt Mart Laarile v8i kellelegi teisele esitama.

Vastus eelpooltoodud kysimusele omab t2htsust ainult selles kontekstis, et kui mu hypotees ligikaudugi t6eks osutub, siis on meil kasutada MEIE ENDI NAHAL kogetud hea n2ide, kuidas USA-l eksisteerivad Balti riikidega koost66 osas ainult militaarsed ja majanduslikud huvid, st. et tegelikult nad ei hooli meie inim8igustest ega sellest, et meil h2sti l2heks, mitte yks p8rm. See oleks kyll huvitav taustinfo, mida otsuste vastu v8tmisel arvestada.

Puhtast uudishimust tekib mul ka teine kysimus: kas m8nele Eesti poliitikule on kah kunagi tulnud pakkumine m8nelt majandus-palga-m8rtsukalt("economic hit-man")?

Majanduspalgam8rtsukate skeem seisnes selles, et vaesele riigile anti mingi hiigelsuur laen, mida see riik siis ei suuda tagasi maksta. Laenu katteks n8utakse siis oluliselt allapoole turuv22rtust oleva hinna eest sisse selle riigi loodusresursid, v8i mingid muud resursid. Vaest riiki esindavale ametnikule, n2iteks presidendile, pakutakse siis selle tehingu eest tasuks(altk2emaksuks) mingeid majanduslikke hyvesid. Eelpool v2idetu p8hineb eelpool toodud lingil leiduval intervjuul.

Ylalpool toodud lingilt leiduvas intervjuus v2ideti, et majanduse palga-m8rtsukatest on abi vaid korruptiivsete valitsuste korral. On meeldiv t8deda, et omal ajal sattus meil olema v2hemalt korralik president, Lennart Meri, ning mingil, v8ibolla isegi meeldival, p8hjusel ka ylej22nud seltskond ei olnud piisavalt korruptiivne selleks, et niiv8rd mastaapsed sigadused l2bi oleksid l2inud.
-------------------------------
Täiendus samal teemal:
Paistab, et Iraagis kasutatakse samasugust skeemi: kunagiste Sadam Hussein'i aegsete laenude katteks soovitakse saada Iraagi naftavälju ja loomulikult üliodava hinna eest.